Kirjaneitsina paneb meie päeva kirja Mihkel, kuigi arvestades et valikuotsuste tegemisest ma osa ei võtnud, siis on see lihtsalt ümberjutustus raja läbimisest.
Lühidalt: Oli tore. Enne starti unistas foorumist kolmandaks osalejaks leitud Priit Top 10 kohast, me Kristjaniga patsutasime selle peale ainult oma talvega paisunud kõhtusid, rullitasime silmi ja vastasime läbimõeldult ja lubadusi jagamata, et "been there, done that". Üldiselt kujunes see xdream minu jaoks selliseks nagu need paljud eelmisedki, kus peale minu on tiimis kaks füüsiliselt tugevamat autoriteeti – mitte eriti kaarti vaadates ja üritades järel püsida. Kuigi mulle selline variant istub, siis järgmisel korral peaks enda ülesandeks vähemalt legendi jälgimise võtma – seda rolli ei täitnud meil seekord mittekeegi ;) Priidu lapsepõlv oli vist Kohtlas möödunud ja ümbruskonda ta ka hästi tundis, kõige rohkem aitas see mälu-o’s.
VEIDI pikemalt – Stardireaktsioon oli meil üks parimaid, rajad said noppelt jagatud, aga numbrilt 58 kiiresti minema saada polnud kerge. Selle kohta on ka EKSKLUSIIVNE VIDEO:
Vahetusalasse jõudsime 3 minuti sees, mina kahjuks viimasena, seega ähkimiseks eriti mahti ei antud ja pandi kohe kannud tassima. See oli räme ja seda tuli teha nii mitu korda! Kaarti nägingi ma uuesti vist alles 7. punktis, kus me leppisime kokku, kus me Priidu uuesti peale korjame. Kanuuplaan oli meil selline nagu paljudel – KP4 juurest kohe kanuus kolmekesi kanalit pidi põhja kuni ülemise teeni, sealt kanuu seljas lõige järgmise kanalini – siit läks Priit võtma KP5-6, me Kristjaniga tassisime veidi kanuud edasi, seilasime KP6 ning jõudsime kohale Priiduga ühel ajal. Huvitav oli KP6 juures see, et kohtunik ei lubanud punkti võtta enne, kui kõik kolm liiget kohal olid – legendis pole selle kohta sõnagi ja mõni rajavalik oleks vbl nõudnud kanuu punktivõitja täiesti eraldi liikumist? Esimene ujumine ehmatas, neljas ujumine tagasi KP6 suunas oli juba täitsa meeldiv. Tagasiteel nägime päris pisikeste vahedega kolme naiste võistkonda. Kuhu porrunaised pärast ära kadusid, me ei saanudki teada – loodan, et õige pea saan lugeda, kuidas ujumine seekord nende sisekliimat mõjutas :) Tagasituleku osas me Kristjaniga otsustasime, et kanuusõit on meeldivam kui tassimine ja seetõttu sõitsime ära kogu pika kanali KP9 juurde. Mis ei tähendanud, et kanuusõit kah raske polnud. Üldse oli olukord selline, et niipea kui Priit ei vaadanud, siis me viilisime. Ütleme, et minu initsiatiivil! Kanuu osas oleks huvitav ka teisi valikuid näha – kas keegi läks ka KP6 juurest otse vahetusalasse kaks korda kanuud üle poolsaare tassides – kappide jaoks paistab päris kiire variant? Arvestades, et mõned ujusid juba KP4, siis vist kanuu liikuski lihtsalt „punast joont pidi“ vahetusalast KP6 ja tagasi?
Kus Priit kõik täpselt ära jooksis ja mitu korda ta ujuda otsustas, seda ma ei tea. KP8-le lähenes tema igatahes altpoolt samal ajal, kui keegi ülevalt poolt talle kivirahet kaela veeretas. Kokku saime sõudekanali sissesõidu juures pisikesel maaribal. Esialgne mõte oli tal küll KP10’st otse finišisse joosta, aga arvestades kuidas me Kristjaniga esimest korda kahekesi kanuusõiduga eriti filigraanselt hakkama ei saanud, tundus kiirem variant kanuus kolmekesi olla. Sellesama elutarkuse arvelt oleks tegelikult ka KP4 minnes võinud Priidu umbes 500m hiljem kanuust välja visata. Veel üks tagantärele tarkus on, et sel ajal kui Priit meid kanuuga sõudekanalisse tagasi ootas, *oleks* ta võinud ka legendi läbi lugeda – samas esimest korda uue koosseisuga metsas ei mäleta nö „ajaloolisi vigu“ eelmistest võistlustest.
Üllatuslikult avastasime vahetusalas, et KP14 kontrollajani pole sugugi palju. Ja just seal KP14’s meie moronism alguse saigi - ilma legendi vaatamata lupsasime maa alla ja enamus punkte oli võetud, kuni Kristjan vaatas, et krt need tiimid meie ümber on liiga kõvad ja peaks siit ammu läinud olema – muidugi nii oligi, et kõigepealt tuli läbida mälu-o. Hrnk. Mälu-o oli minu jaoks ainult üks pikk tilpnemisfest – positiivne elamus oli see, et medisoft&seiklusporr ronis esimesest mäest meist veel aeglasemalt üles ja rohkem me neid ei kohanud.
Reljeefikaardil jooks oli lihtsalt räme. Mingi 5 tiimi said korraga metsa ja hoidsid päris hästi „tempot“ – Kristjan juhtis vägesid – seetõttu etapilt täiesti ausalt välja teenitud 11. koht. KP35 ajaks juba tõmbas rahvas lahku, üle ujus vist peale meie ainult 1 tiim + Mann. Siit me saimegi oma kamba ees päris asjaliku edumaa. KP37 tuli ilusti kätte ja teel itta oli tuju päris kõbus ja liikusime kiiresti. Eraldijooksu punnide jagamisel sai vist määravaks distants, Priit läks pikale, mina B, Kristjan A – välja jõudsin ma ikkagi viimasena, sest otsetee suurele teele seda kollast riba pidi oli koletu võssiga ääristatud ja tuli siis paremalt poolt järve minna. Kodus diivanilt oleks ise C-variandi võtnud - paistab, et vähem ronimist ja vähem mõtlemist.
Edasi kakuti rattaga – saime endale täiesti uued 3-4 konkurenti, sealhulgas täiesti randomly ka Ilmäraeksimatud ja SASS. Odaviskes olime me kahjuks ainukesed, kes kaks ringi tegema pidid ja viimasele otsale me nii läksimegi, et ühtegi selga püüdmiseks ei paistnud. Legendi ei vaadanud muidugi keegi ja mingit tahvlit punktis märkas ainult Priit. Rattaalas paistis, et abs mitte ükski tiim ei olnud õnneks legendi lugenud. Sandberg muidugi protesteeris ja jämmerdas kõige kõvemini, kuni mingil ratast pakkival varem lõpetanud tsikil hakkas neist kahju (või sai kõrini :p) ja sosistas neile vastuse ette. Kuigi ma kuulsin seda vastust ka, oli Priit kahjuks sel ajal veel punne üle kontrollimas ja me ei saanud kohe punuma panna. Kuna Eleri läks finišisse joostes ringiga, tundus meile loomulikult, et mingi võimalus neid võita oli veel olemas ja laksisime veel üle jõe ujuda. Järele aga ei jõudnud ja nii me jäimegi oma raja viimase kolmandiku konkurentidele napilt alla. Huvitaval kombel on meil finišisirgel 3. aeg, ju teistel polnud enam kuhugile kiiret.
* LESSON LEARNED – vabal hetkel tuleb lisaks kaardile lugeda ka legend ette. Tamsalu etapp says hello!
* LESSON LEARNED – mingi jook peaks igal etapil kaasas olema! Vbl juba pakkides tuleks silmas pidada, et üks seljakott ongi ainult jooksupõis ning seda kasutavad kõik liikmed siis, kui ollakse ratastelt eemal.
* LESSON LEARNED – vahetusriided – minu puhul 1 t-särk – on päevasel etapil on küll mõttetud kaasa vedada.
* Ega kõrgemat kohta kui 17. poleks me ka ilma rumalusteta saanud.
* Ebatavaline oli seekord see, kui PALJU ME SÕIME!
* Rõõmustas, et uut lampi sain testida just päevasel etapil ja mitte öisel – pikemaks kasutamiseks tuleb teda natuke rohkem ette valmistada kui „uuena karbist välja võtmine“
* seiklusporru ühispilt jäi tegemata – mõnes mõttes oli tore, et kui Tartu etapil olid porrulised umbes seitsmesse tiimi jagunenud, siis nüüd olime korralikult oma lipu all väljas.
* Jõelähtme xdreamile võib täiesti samas koosseisus minna. Minu jaoks tähendab see küll, et ma pean ka trennis pulsi kollasest välja ajama ja seda olen ma juba aastaid vältinud. Samas pole mul ühtegi kogemust, kus mul öine etapp hästi läinud oleks, kuigi see on just koht, kus pead jahedana hoides ja vigu vältides pole keeruline korralikule kohale tulla – ikka tuleb mingi meltdown.
* Järgmine kord ei ole rattaks vedamisköie kaasa võtmine üldse halb mõte, kuigi nii kaua kui ratast sõidetakse Võerdla-Jõelähtme o-kaardil, sellest mingit tolku küll pole. Viimasel teisipäevakul ma tassisin ratast õlal nii mäest üles kui alla liikudes – paistab et sinna tuleb järgmise kahe kuu jooksul rattajulgust harjutama minna.
*Järgmise võistluse osas hoian suu kinni kuni selg ja õlad Aidust taastunud on.
* Etapp oli ülesehituse poolest 10/10. Kiitused rajameistrile!
Kaaslased lisavad:
KRISTJAN:
Raja osas ka tagantjärgi väga rahul - just alade proportsioonid olid meeldivad, kui vaid kanuud jaksaks tassida. Füüsilise poole pealt oli seekord palju mõnusam kui Tartus, kuigi tempo oli enam-vähem sama, seal tiksusime ka suurema osa ajast 20...30 koha vahel. Imelik oli see, et kordagi ei tulnud väga rasket momenti ja isegi lõpus ei olnud jalad kuigi kanged - ju siis sai korralikult tangitud ja peatusi oli ka piisavalt.
Mihkel, legend oli mul täpselt odaviskeni loetud:)...sealt edasi vaatasin ainult kaarti, aga legendi mitte. Maa-alla kiirustamine on müstika, sest olin seda osa legendist juba 10x lugenud ette, aga ju siis oli vaja kohe lampi katsetama minna. Peaaegu iga XD tuleb tõdeda, et legendi lugematajätmise pärast on mõni suurem käkk tulnud. Järgmiseks korraks: 1 loeb legendi, 1 kaarti ja 1 jälgib, mis konkurendid teevad:)
PRIIT:
Kahjuks ei saanud Tartu etapil osalenud tiimiliikmed Aidus osaleda ja tiim jäi välja panemata ning treeningudki olid harvemad. Kuid õnneks siiski tekkis võimalus osaleda sisuliselt koduradadel toimuval etapil (teistkorda juba sellel aastal), mille üle on mul hea meel.
Ega ma suurt tulemust väga loota ei julenud kui sain aimu et võistkonnakaaslased pole palju trenni teinud. Samas ise lootsin et siis saab kergemalt läbi ja ei pea kõrge pulsiga tööd tegema ja enda viimase aja vähene treenitus ei hakka segama.
Paraku läks kõik vastupidi!
Start - punases kihutamine.
Kanuu etapi jooksud ligi 10 km ja ujumised (6tk. 360m, pikim ligi 100m) võtsid palju energiat kõrgel pulsil.
Pärast kaotasin kanuud oodates energiat märjana tuule käes külmetades.
Sõin harjumuspäraselt vähe, kuigi oleks pidanud rohkem.
Pärast rattaetappi kaevanduseks küpses asi 5ndaks tunniks ära, vaja oli suuremat turgutust, millest välja tulla õnnestus alles ratta etapiks.
Nendel kes ujusid sõudekanali risti üle oli üks ots vähemalt 160m, aga nad panid kohe teise veel otsa.
Koos jooksu etapi ujumistega tuli ujumist pisut üle 500m.
Purtse jõevee temperatuur oli emhi andmetel 12,2C
Mis puudutab raja läbimisse siis kui need kaks õnnetut viga, mis ilmselt väsimusest tulid, üks ühelt alalt üleminek teisele alale kolmanda asemel ja mündilugemise välja jätta siis võib tulemusega rahule jääda, esimesel korral maa alla läks ca 10 min ja müntide ülelugemisega läks ca 10 min.
Mina ei saa aru sellest kiidulaulust, et kanuu etapp oli väga lahe - võiduvalem oli ju kanuuga mitte sõitmine vaid ujumine, jooks ja kanuu tassimine? Aga valikuvõimalusi pakkus kanuu etapp küll, seda oli näha.
Oli tore. (pildid/video support-guru Anu)
Väga lahe lugeda.. Praegu kommenteerin lühidalt.. Eveli ujus ka 35-36. Viimase lisaülesande täitsime filigraanselt.. ma sain oma tahvli summaks 2.97, Eveli luges kokku 25 senti (väärtusele tähelepanu ei pööranud nagu ka tahvlil kirjas oli "loe kokku sendid!") ja Eleri punktis ei olnud tahvlit :). Ja see neiu oli Eleri sõbranna.. nagu öeldakse.. "Sõpra tunned hädas:)!". Ja finišisse tulles astusite peaaegu samal ajal veest välja, kui meiegi :)
VastaKustuta